Mida rohkem ma Stilleri filmidele peale satun, arvan ma, et tema puhul on päriselt kah tegemist pisut napaka ja õudselt vinguva tüübiga, kellele jäävad alati teiste tegemised ette.
Nüüd oli ta siis kerge breakdowni järel vaimuhaigete seast välja saanud ja elutseb enda reisile läinud venna majas ning hakkab sealse abilisega semmima. Stiller jälle karjub ja flipib endale kohaselt, mis muutub lõpuks juba kuradi häirivaks. Nagu ikka, saab ta aru, et ta on ise suts sassis ja vabandab pidevalt.
Tüübi hobideks on puutöö ja võib ka lugeda vast kaebekirjade kirjutamist kõikidele teenuspakkujatele. Lennufirmad, koerataksod, kohvipoed ja muudki asutused ei pääse tema undamisest.
Aga jällegi üks mõnusalt nö. teistsugune film, mis ei sisalda lollakaid nalju. See kord oli Stiller isegi täitsa rolli sobiv. Ehk sobiks see tema biograafiaks.
No comments:
Post a Comment