Motherhood
Ma ausõna ei tea, miks ma üldse selliste filmide peale alati satun, mis mind tegelikult absoluutselt ei huvita, aga Motherhood pakkus huvi just selle pärast, et miski tundmatu filmikompanii oli Uma Thurmani saanud nõusse pereema mängima, kui ülejäänud maailm kujutab teda siiani vist ette Pulp Fictionis sigarette pahvimas või Kill Bill'i kahe osa jooksul katanaga mööda riiki ringi jooksmas ja pahadel päid maha raiumas.
Film võtab kokku ühe kiire päeva pereema elust. Nimetatud päeva jooksul peab ta korraldama enda pisitütre sünnipäeva, käima enda raseda sõbrannaga poes ja jagu saama muust jamast, mist ta teele siis visatakse. Pereema on ülikooliaegne kirjanikuhakatis, kes nüüdseks siis peab blogi ja plaanib osa võtta miskist konkursist, kus peab kirjutama emaksolemise väärtustest. Muidugi saab ta sellega filmi lõpuks ilusti hakkama. Lõpp on ikka tore ja rõõmus ja selle eest, et puudus suurem tüli ema ja isa vahel ning ära jäi see igale filmile kohustuslik leppimise stseen, võib täitsa "Harju keskmise" hinde anda.
No comments:
Post a Comment